Kas oled öösiti ärkvel, pea muremõtteid täis ja võimatu on uinuda? Võibolla tekitab pinget tähtaegade lähenemine tööl, tunned ebakindlust tulevikule mõeldes või hoiab sind hoopis unetuna hirm, et sa ei vasta ootustele. 

Ükskõik, mis see ka poleks, tea, et sa pole selles üksi. Muretsemine on inimloomusele omane. Mõningane muretsemine aeg-ajalt ühe või teise asja pärast on üsna tavaline nähtus.

Samas liigne minevikust mõtlemine ja tuleviku pärast ebakindluse tundmine, röövivad sinu hingerahu olevikus. Liigne mure tundmine võib viia ärevuse, stressi ja isegi füüsiliste terviseprobleemideni, sest meie keha ja meel on tihedalt seotud. Muretsemine on justkui palvetamine selle poole, mida sa enda ellu ei soovi. 

Meil on tihti ekslik arvamus justkui aitaks muretsemine meil halbu sündmusi ära hoida ja tulevikku kontrollida. Tegelikult aga panevad sellised mõtted sind sageli kannatama, rikuvad hetkes oleku ilu ning mõjutavad sinu tervist, heaolu ja suhteid.

Muretsemine on nagu kiiktool. See hoiab sind  liikumises aga ei vii tegelikult kuhugi.

Jagan sinuga praktilisi nippe, mis aitavad sul taastada rahulikuma meele:

• Aktsepteeri oma muresid ja näe neid arengukohtadena.

Muremõtete ignoreerimine või mahasurumine annab neile ainult rohkem jõudu. Selle asemel ole endaga mõistev ja kinnita endale,  et vahel on ärevust tunda täiesti normaalne. 

• Sea realistlikud ootused.

Sageli suurendavad muretsemist ebarealistlikud ootused ja surve neile vastata. Jälgi, et sinu eesmärgid oleksid reaalselt saavutatavad.  Tea, et vigade tegemine ja ebaõnnestumine on loomuliku õppimisprotsessi osa ja ole endaga mõistev!

• Harjuta teadlikkust.

Teadlikkuse tehnikad, nagu sügavad hingamisharjutused ja meditatsioon, aitavad meelt rahustada ja ärevust vähendada. Võta iga päev mõni hetk kohalolu harjutamiseks ja proovi jälgida oma mõtteid, ilma hinnanguid andmata.

• Keskendu sellele, mida saad kontrollida!

Sageli vaevame oma pead asjade pärast, mille üle meil tegelikult kontroll puudub. Keskendu sellele, mis on sinu võimuses. Näiteks kui oled murelik oma tervise pärast, saad tagada tasakaalustatud toitumise, piisava liikumise ja uneaja.

• Ole avatud ja lase end toetada.

Kui tunned et murekoorem on liiga suur, jaga seda julgelt oma pere ja sõpradega. Lähedastega oma muredest rääkimine võib pakkuda uut vaatenurka, tuge ja julgustust. Lase enda jaoks olemas olla!

• Harjuta tänulikkust.

Mõtle või kirjuta igal õhtul üles kolm asja, mille eest oled tänulik. Positiivse märkamine aitab tasakaalustada muremõtteid ja ärevust.

• Piira teadlikult kokkupuudet stressi tekitavaga!

Mõtle, mis on sinu elus täna stressiallikateks ja mida saaksid nende vähendamiseks ära teha. Võibolla pead seadma suheldes lähedastega konkreetsemad piirid. Võtma rohkem aega puhkamiseks ja lihtsalt olemiseks. Või tegema teadliku otsuse tarbida vähem sotsiaalmeediat ja piirata negatiivsete uudiste lugemist.

• Hoolitse enda eest iga päev.

Tee igasse päeva teadlikke pause ja leia aega rõõmu ja lõõgastust pakkuvateks hetkedeks, nagu vanniskäik, jalutuskäik looduses või lemmikhobi nautimine.

• Vaidlusta oma negatiivsed ja irratsionaalsed mõtted.

Küsi endalt, kas sul on tõendeid oma mõtete toetuseks või äkki näed olukorda hullemana, kui see tegelikult on. Proovi asendada negatiivsed mõtted toetavamatega.

• Proovi efektiivset „kontrollitud“ muretsemise tehnikat.

Kui muremõtteid on päeva jooksul palju, planeeri muretsemiseks enda päevakavasse kindel aeg – näiteks 15 minutit igal hommikul ja õhtul. Võid proovida need mõtted endast ka “välja kirjutada”. Kui muul ajal häirivad mõtted pähe peaksid tikkuma, tuleta endale meelde, et sul on selleks igas päevas eraldi hetk!

Kui oled juba pikemat aega ärev ja muretsemine segab sinu igapäevaelu, tule nõustamisele. Saan olla sulle toeks teel suurema meelerahu tundmiseni.  Võta julgelt ühendust!